Lähenemas on itaallaste jaoks aasta olulisemaid kristlike pühasid – Lihavõtted. Buona Pasqua! – nii soovitakse oma lähedastele ja sõpradele.
Eestlaste jaoks on katoliiklaste Lihavõtted teistsugused ja kahtlemata huvitavad. Hea meelega anname ka Teile aimu, kuidas isiklikust kogemusest lähtudes Lihavõtted saapamaal toimuvad.
Ehk enne kui päris kohalikesse traditsioonidesse sukeldume, vaatame lühidalt ka Lihavõtete traditsiooni algusesse.
Kas me teame, millal üldse hakati Lihavõtteid tähistama? Aastal 325. eKr otsustas Nikaia Nõukogu, et Lihavõtteid hakatakse tähistama esimesel Pühapäeval pärast esimest kevadise pööripäeva täiskuud. Muidugi, juhul kui ka esimene täiskuu sattub pühapäevasele päevale, siis Lihavõtted nihkuvad 1 nädala võrra edasi. Ja nii on Lihavõtete nädalat arvutatud juba 1500 aastat.
Enne suurt paastu aega toimub Itaalias Karneval. Karneval saab ametlikult alguse Jaanuaris ja kestab Tuhkapäevani, mis on esimene ametlik paastupäev, siis just viimased 3 enne paastuaegset päeva on just kõige pidulikumad, lõbusamad.
Karnevali teemasse seekord nii süvitsi ei sisene. See on järgnevate kordade teema aga usun, et Veneetsia karneval ja need kaunid kostüümid – maskid, tulevad kõigile silme ette.
Aga nüüd siis Lihavõtete juurde.
Lisaks sellele, et itaallased on katoliiklased ja suurtele kiriklikele pühadele pööratakse suurt tähelepanu, on nad ka toidu nautlejad. Usun, et see ei ole vähegi itaallastega seotud olnud inimestele uudiseks. Toit ja vein on neile sama tähtsad nagu eestlastele leib ja vesi. Ja ka enne Vaikset nädalat alustatakse ettevalmistustega.
Traditsioonilised Lihavõtte toidud erinevad regiooniti, kuid munad ja küpsetatud lammas on tavalised toidud kõikjal.
Munad sümboliseerivad elu ja viljakust ning mune võib leida supis ja traditsioonilise Lihavõtete koogis (Torta Pasqualina).
Küpsetatud lammas (Agnello al forno) aga sümboliseerib sündi ja nii on sellest saanud traditsiooniline pearoog.
Ja lisaks erinevate regioonide soolaste toitude eripäradele on neil ka palju erinevaid magustoite, mis arvata võite, viivad lihtsalt keele alla.
Šokolaadi jänesed ei ole küll tavalised, aga ilusasti kaunistatud šokolaadi munad on traditsiooniline Lihavõtte maius ja kingitus. Šokolaadimunad on Lihavõtete sümboliks ka neile, kes ei ole usklikud.
Minu selle aastane šokolaadimuna on juba ootel ja kangesti tahaks teada, mis üllatus, mind sel aastal ees ootab!
Tavaliselt saab iga inimene endale šokolaadimuna. Igas endast lugupidavas kondiitriäris on müügil uhked käsitsi valmistatud munad, milleks on kasutatud vaid parimat šokolaadi. Iga muna sisse on peidetud väikene kingitus, vahel ei pruugi see olla isegi mitte väike, sõltub kui luksuslik on muna! Loomulikult võib ka tavalisest supermarketist Kinderi suure muna osta aga mainekam ja uhkem on siiski taas käsitöö muna. Võib lasta ka enda soovide kohaselt munad valmistada ja sinna ise kingid valida. Nii saavad alguse paljud kihlused, kui kihlasõrmus on peidetud muna sisse. Lisaks kaunilt pakitud šokolaadimunadele on lausa kohustuseks perel pühade ajal süüa Colomba’t.
Selle magusa küpsetise nimi erineb piirkonniti, kuid Emilia-Romania regioonis, sööme me alati tuvi kujulist pehmet suus sulavat ja mandlitega kaunistatud Colomba’t.
Tänapäeval müüakse colombasid ka suurtes supermarketites ja on industriaalselt valmistatud, kuid iga enesest lugupidav perenaine üritab selle maiuse kodus ise valmis küpsetada või siis osta piirkonna – küla parimast pagariärist. Kui on pagariärist ostetud küpsetis, siis hinnad on läinud viimastel aastatel kalliks. Ühe sellise 1,5 kg colomba eest, mis on ehtne ilma toidulisandite ja nn käsitööna valmistatud, võivad itaallased maksta u 30 eurot. Aga iga sent sellest on seda väärt. Ma ei ole ise suur magusa sõber aga seda küpsetist söön õhinaga ja hommikukohvi kõrvale tükike, sulab lihtsalt ise suus.
Traditsiooniline Lõuna-Itaalia (Apuulia maakonna) Lihavõtte küpsetis on Scarcella di Pasqua, mis meie jaoks siiski meenutab kringlit, kuhu kaunistusena lisatakse värvilisi keedetud mune. Selline küpsetis on perenaise au ja uhkus.
Scarcella di Pasqua – Traditsiooniline Lõuna-Itaalia küpsetis Lihavõtete ajal.
Siinkohal ongi hea selgitada munade tähtsust. Kui eestlase jaoks tähendavad Lihavõtted tavaliselt seost munade värvimise ja koksimisega, siis itaallaste jaoks on munadel tähtsam usuline roll. Nimelt Ülestõusmispüha (Pühapäeva) hommikul toimub katoliku kiriku kombe kohaselt jumalateenistus, mille käigus iga itaallane võtab endaga kaasa ühe või mitu muna (keedumuna on turvalisem kaasas kanda) ja missa käigus preester õnnistab selle kaasavõetud muna ja iga pereliige saab justkui õnnistuse koju kaasa. See on ka põhjus, mis Lihavõtete traditsioonilised toidud sisaldavad kõik muna. See traditsioon on sajandeid vana ja eelkõige pärit maapiirkondadest, kus au sees olid farmerid. Nüüd peavad sellest lugu ka linnainimesed.
Eestlaste kombel mune itaallased ei koksi, kes soovib võib mune värvida ja kaunistada aga see ei ole olnud kõige tähtsam. Sakslaste kombel mune ka ära ei peideta ja munade jänes Itaalia lapsukesi ei külasta.
Täiesti teistsugune maailm ja usuline kombetalitus puudutab aga tervet Lihavõtte – Vaikset nädalat. Enne veel kui Vaikne nädal algab, on oluline veel tähistada Palmipuude püha, mil tavaliselt kirikud on kaunistatud palmipuu ja oliivipuu okstega. Oliivipuuoksad, mida kiriku juures müüakse, saavad preestri õnnistuse ja need jagatakse kogudusele. Paljudes kirikutes järgitakse veel iidset traditsiooni, mil preester koputab väljapoolt 3 korda kiriku uksele, nõnda sümboliseerides Jeesuse sisenemist Jeruusalemma. Paljud maakirikute preestrid käivad ka külades ringi, koputades maja ustele ja jagades Lihavõtte õnnistust.
Suurt Reedet tähistatakse sageli kirikutes rituaalse jalgade pesuga, mil preester sümboliseerib Jeesust ja 12 kiriku koguduse liiget apostleid. Suurel Reedel toimuvad kohalikes külades – linnades 2 suurt protsessiooni (rongkäiku), mis on meie jaoks väga vaatemängulised. Neil on väga põnevad nimed: „Külastus hauatagusesse ellu“ mille korraldavad auväärsed Püha Monica preestrite kogu, see toimub Püha Neljapäeva öösel kell 3.30- 5.30 ja hõlmab endas sadu osalejaid jalutamas valgetes kapuutsidega rüüdes. Rongkäigul kantakse Neitsi Maarjat kõrgel õhus koos erinevate usuliste elementidega, jättes nõnda mulje nagu otsiks ta linnast oma poega.
Rongkäik saab alguse küla või linna peaväljakult, käiakse läbi erinevate tänavate ja seejärel külastatakse ükshaaval kõik linna kirikud, kus toimuvad lühikesed palvused. Rongkäigu ajal kantakse viirukeid ja meeste koor koos muusikutega annavad kõla juurde.
Teise rongkäigu korraldavad auväärsed Surma preestrid, nimetades oma rongkäiku „Kristuse Ristilöömise rongkäiguks“. See algab Suure Reede hommikul kell 8 ja tähistab Neitsi Maarja leina kui ta leiab oma poja surnuna. Taaskord sajad osalejad jalutavad rongkäigul, seekord mustades kapuutsidega rüüdes. See on rongkäik on palju suurem ja osavõtjate rohkeim.
Mõlematel rongkäikudel on pealtvaatajaid tee äärsed alad täis ja vahel on vanematele inimestele sätitud istumiseks ka toolid. Need rongkäigud on aeglase tempo ja kulgemisega, mistõttu on pealtvaatajatel vaja jalga puhata.
Lihavõtete Esmaspäev, mida kohalikud nimetavad väikeseks Lihavõtteks (Pasquetta)ja see on ametlikult Itaalias riigipüha, mida tavaliselt peetakse ilusa ilma puhul väljas pere ja sõpradega pikniku pidades. Sel päeval toimuvad erinevates Itaalia linnades munadega seotud mängud, rahvas tantsib traditsioonilisi tantse (Festa della Ndrezzata – Ischia saarel).
Olla osa erinevate kultuuride traditsioonidest ja pühadest, on vapustav elamus. Erinevused rikastavad ja kogeda korraks midagi meie jaoks teistsugust, paneb asju ja elu vaatama teise nurga alt.
Kindlasti tasub mõelda oma järgmiste aastate Lihavõtete peale, et neid kogeda kusagil teises kultuuris. Kui soovid ideid ja nõuandeid, siis meie käest saab alati hüva nõu ja näpunäiteid!
Buona Pasqua!